Saladuslik linn Tahkona metsades

Hiiu Teataja 4. august 1936
Kirjaviis muutmata
Läänemaa muuseumi kogust valinud teadur Asta Veenpere

Hiiumaal asuva Tahkona poolsaare sinendavad männimetsad kutsuvad mind ühel ilusal päeval oma saladuslikesse võludesse. /.../ Ei ole teadmatul matkuril aimugi, et Meelste küla juurest suundub raudtee Tahkona poolsaarel maailmasoja ajal ülesseatud kahurpatareide asukohtadele. Oli ju maailmasõja ajal Tahkona poolsaar merikindlustuseks. Tahkona patareide laskekaugus oli juhitud nii, et need ulatasid laskma poolele vahemaale merel Tahkona ja Soomes asuva Abo kindluste vahel. Sellega oli labisõit merel Saksa laevadele peagu võimatu.

Kindluseraudtee koosid on veel praegugi alles. Ainult roopad on ära võetud Eesti riigi alguspäevil, muidugi need, mis veel olid asjasthuvitatud isikute näppamistest üle jäänud. Raudteel kasvavad kohati 1-2 meetri kõrgused männid, mis kõik tõendab, et siin pole enam mingit liiklemist ega elu olnud paarikümnel aastal. /.../

Jargneval hommikul siirdun tuletornist Tahkona 12 tolliste patareide varemeile. Üks kaevik, mis pikk umbes 15 mtr. ja lai sama palju, on veel praegu terve, ainult sissepääs liivast veidi ummistunud. Kaeviku katusel a. 1916. Kaeviku sisemuses hüplevad konnad ja roomavad sisalikud.

Patareide betoonalused seisavad kui hallid kohutised liivamägedesse poetatuna. Patareide kaevgi on peagu korras ja raudosi, riismeid, polte jne. vedeleb siin küllaldaselt, kuna suuremad metallosad, mis venelastest jäid purustamata, vottis üle Eesti riigi loomisel riigivaranduste ülevotmise komisjon. Kõige hämmastavam aga on asjaolu, et siin on seisnud juba paarkümmend aastat kasutamata mitu tuhat ruumimeetrit kivikillustikku, kuna aga Hiiumaa teed igatsevad sillutise jarele.

Praegu hüplevad jalge ees rohutirtsude parved. Kaeviku veertele on juurdunud vaarikapõõsad ja mõnedel betoonalustel kasvavad 40-50sentim. kõrgused männid. Väikesed lapsed aga istuvad kaeviku serval ja söövad metsast vartega kaasavõetud ja üleskistud mustikaid. Nii muinasjutuline on nende mänguplats.

Sammun edasi Löimandi suunas. Liivased künkad valendavad, palistatud männitukkadega. Männikäbid krudisevad jalge all. Kajakad, need igapäevased merilinnud, kilkavad monotoonselt, istuvad kividel ehk jalle hiilivad nokk alaspidi vette.

Paar kilomeetrit Lehtma poole asuvad Löimandi 6 tolliste patareide varemed. Löimandist viib raudtee Lehtma silla juurde, kus sõja ajal seisid miinihävitajad ja kust kaudu toodi kohale ka kindlustuste varustus ja laskemoon. Vaenlased taganedes lasid patareid õhku ja uputasid ühe veduri sillalt merde. See võeti meie riigi algul sealt välja. Kogu Tahkona poolsaar oli maailmasõja ajal täis raudteeliine. Paadid ja laevad sõitsid vahetpidamata Kärdla ja Lehtma silla vahet. Tahkona poolsaare maailmasõjaaegne raudtee oli paljudele hiidlastele esimene raudtee, mida nad elus nägid ja millel oli tasuta sõit igal asjasthuvitatul.


Tagasi