Teises maailmasõjas osalenud hiidlaste nimekiri

Hiiumaa Militaarajalooselts

Valik artikleid
Artiklid on tsiteeritud sõna-sõnalt, nii nagu nad omal ajal ilmunud on.

I maailmasõda 1914-1917
Traadipoiste retked Hiiumaal Maailmasõja päevil
Hiiumaa rannapatareid vol. 1. Urmas Selirand
Esimese Suure Maailmasõja kajastusi Hiiumaal. Peeter Laredei
I maailmasõda Valik väljakirjutisi artiklitest
Hiiumaa "kaitsmine" 1917. aastal. Hanno Ojalo
Saaremaa kaitsmine ja vallutamine a. 1917. Nikolai Reek
Merekindlused Eestis 1913-1940. Heino Gustavson
Saladuslik linn Tahkona metsades


II maailmasõda 1939-1945
Teenistust Kärdla polgus ja Tahkunas meenutab Aleksander Käär
Theodor Pruuli mälestused rannapatareidest Tohvril
Jätk kahurite teemale. Endel Saar
Veel Hiiumaa militaariast. Urmas Selirand
Sõjaaja mälestusi. Endel Saar
Agregaat nr. 12 Revoljutsia. Meeliks Julge
1939-1944. Endel Türi meenutab sõja-aastaid Käina ümbruses
Millist sõjavarustust võiks veel leida Hiiumaalt? Rivo Viin
Hiiumaa rannapatareid vol. 2. Urmas Selirand
Kärdla-Lehtma-Tahkuna II maailmasõja päevil. Meeliks Julge
Osmussaar - 1941. aasta legendide legend. Toomas Kümmel
Hiiumaa vallutatakse - Koguteosest Eesti riik ja rahvas II Maailmasõjas. 1957
II maailmasõda Valik väljakirjutisi artiklitest
Võitlus Hiiumaa pärast [1941]. H.-E. Brossok


Metallivargad viisid Kukeraba 180 mm kahuritoru!
Uusi militaareksponaate muuseumisse
Vahtrepa suurtükist
Sõjasaladused Hiiumaa põues. Urmas Selirand
Hiiumaa raudteedest täiendustega. Urmas Selirand
Leiud Tahkunas ja Kukerabas
Osmussaar
Juri ja Sergei Melkonov Hiiumaal. Juuli 2003
Heltermaa patarei
Tanki T-34 väljatõmbamine Kurtna järvest


Viited / LINKS



Ülevaade Hiiumaa militaarajaloost
Hiiumaa militaarajaloo võib jagada kaheks suuremaks perioodiks: Peeter Suure merekindlus 1912-1917 ja Nõukogude Liidu sõjaväebaasid 1939-1993. Viimane periood on nii pikk seetõttu, et arhiivimaterjalidel põhinevat uurimust selles perioodi kohta veel ei ole. Enamus andmeid pärast 1944. aastat on oletuslikud, põhinevad objektide vaatlusele looduses. Loodetavasti ükskord saame siiski täpselt teada, mida, milleks ja kuhu ehitati Hiiumaa kinnistel sõjaväeterritooriumidel 49 aasta jooksul. 1939.-1940. rajatud ehitisi kasutati ja täiendati hiljem mitmete omanike poolt. Kes ja millal täpselt midagi ehitas, on ilma arhiiviandmeteta võimatu öelda. Segane on ka sõjaliste objektide liigitamine kuuluvuse järgi. Rannakaitsepatareid tegutsesid Hiiumaal kuni 1955. aastani. Merejõudede raketibaase ei ole teadaolevalt Eesti saarel olnud. Näiteks Saaremaal oli 13 raketibaasi, neist 11 õhukaitsejõudude ja 2 maajõudude raketibaasi. Hiiumaal praegustel andmetel pole raketibaase olnud. Piirivalve ei kuulunud Nõukogude Armee koosseisu, vaid allus Riikliku Julgeoleku Komiteele. Lisaks veel sideväeosed, meditsiiniväeosed, mereväe hüdrograafiateenistuse väeosad, sõjaväe vastuluure jne. Täpset ülevaadet Lääne-Eesti saartel asunud väeosade struktuurist pole kellellgi. Peale rakettrelvastuse kasutuselevõtmist kaotas rannakaitse oma senise sõjalise tähtsuse. Ettevalmistustööd uute rannakaitsepatareide rajamiseks peatati ja Balti Laevastiku üksused viidi Lääne-Eesti saartelt välja.

Peeter Suure merekindlus
1912. aastal rajama hakatud Peeter Suure merekindluse projekti järgi rajati Hiiumaale 4 sadamat (Hirmuste, Orjaku, Heltermaa, Sõru), 2 vesilennukite akvatooriumi (Kirikulaht, Orjaku?), 4 rannapatareid (Tahkuna, Sõru, Hirmuste, Lehtma). Rajati hulk vaatlusposte, sideliine, remonditi ja ehitati teid, kaevati kaitsekraave. Rajati sõjaväelinnakuid kõigi vajalike hoonetega (kasarmud, sööklad, laod, tallid, ohvitseride elamud). Peeter Suure merekindlusest annab ülevaate Heino Gustavsoni 1993. aastal ilmunud raamat "Merekindlused Eestis 1913-1940". Hiiumaa kaitserajatiste olukorrast 1917. aastal annab ülevaate kindral Nikolai Reek raamatus "Saaremaa kaitsmine ja vallutamine a. 1917". 1917. aasta oktoobris vallutasid saksa väed Hiiumaa ilma suuremate lahinguteta. Demoraliseerunud vene sõjaväelased põgenesid või langesid vangi, õhkides enne olulisemad rajatised. Eesti Vabariigi sõjavägi kasutas ainult Tahkuna patarei detaile. Suurtükid demonteeriti 1920. aastal. Ülejäänud ehitised müüdi maha.


1939- 1993
Taas algas aktiivne militaarehitiste rajamine Hiiumaal 1939. aasta sügisel. Nõukogude Liidu kaitsekontseptsioon oli väga sarnane Peeter Suure merekindluse põhimõtetega - rünnakut oodati lääne poolt, ida-poolne külg jäi jälle täiesti kindlustamata.
Hiiumaale toodi mereväe-ehituspataljonid nr. 33 ja 34, kus teenisid peamiselt ukrainlased ja 16. laskurdiviisi 156. polgu üks pataljon (igaühes üle tuhande mehe). Rohkesti kasutati kohalikku tööjõudu. 1940. aasta kevadel toodi juurde veel kaks 16. laskurdiviisi pataljoni, mis hakkasid kaitsekraave ja dotte rajama. Sõja alguseks oli saar mere poolt küllalt hästi kindlustatud, kuid seda ei saanud öelda merekindluse maapoolse kaitse kohta: siit ei teatud vaenlast oodata. Laskemoona, miine, vintpüsse oli napilt. Toidutagavara oli kolmeks kuuks.
Uue plaani järgi tuli Hiiumaale ehitada 6 patareid - Kukeraba (180 mm) , Hiiessaare (150 mm) , Tahkuna, Ristna, Tohvri (130 mm) , Pallinina (100 mm). Põhjarannikule paigutati 2 õhutõrjepatareid (nr. 507 ja 508). Rekonstrueeriti Lehtma ja Heltermaa sadamad. Lennuväljad rajati Käina lähedale Kaupsi külla (baaside lepingus Valli nime all) ja ja Putkastesse. Mahukad garnisonid ehitati Kärdlas, Ristnas, Pallil, Hiiessaares, Tohvril, Putkastes ja mujal. Lääne- ja põhjarannikut kindlustati kaitsekraavide, dzottide ja dottidega. Poolteise aastaga ei suudetud kõiki ehitisi lõpetada. Sakslased vallutasid Hiiumaa 1941. aasta oktoobris dessantidega Saaremaalt ja Vormsilt. Suurem osa relvastusest ja osa rajatisi purustati kaitsjate poolt. Saksa okupatsiooni ajal olulisi kaitserajatisi ei ehitatud.