Merekindlused Eestis 1913-1940
Heino Gustavson
Olion, Tallinn 1993
1.1. Eelpositsioon
Nagu nimi ütleb, oli tegemist Soome lahte riivistava esimese
kaitseliiniga. Vaatamata sellele, et positsiooni on ka nimetetud
Tahkuna-Hanko liiniks, ei asunud nimetatud linnas patareisid.
Need paiknesid Hanko neeme tipust edelas, mõne miili
kaugusel Russarö saarel. Algul kavatseti seal üles
seada 12'' ja 10'' kahurid, ent Vene relvatehaste tootmisvõime
oli juba enne Esimest maailmasõda ammendatud. Nii tellitigi
USA firmalt "Bethlehem Steel" kuus 9,2'' kahurit ja
moodustati neist kolm kaherelvalist patareid. Saare põhjaossa
ehitati tagalakaitseks neljasuurtükiline 75 mm patarei,
samas oli kaks õhukaitsepatareid (ühes kaks 75 mm,
teises kaks 57 mm kahurit).
Positsiooni lõunatiiva moodustasid kolm rannapatareid
Eestis.
Tahkuna 12'' patarei (nr. 39) asus nüüdseks
hävinud külast kirdes. Ette olid nähtud varjenditega
alused betoonist, kaks diiselelektrijaama, vaatlustorn, komandopunkt,
eraldi kuus varjendit, barakid jne. Iga suurtükialus kujutas
enesest raudkivivundamendiga silinderjat betoonrajatist läbimõõduga
15 m (kõrgus maapinnast kuni 1,3 m), millelt kerkis 0,6
m kõrgune tüvikoonuseline osa (diameeter alt 7,5
m, ülalt 6,5 m). Sellele oli ringikujuliselt kinnitatud
32 kahurifikseerimispolti, viimaste läbimõõt
oli 6 cm. Patarei taga kulges kitsarööpmeline raudteeliin
Lehtma sadamasse. Suurtükid seisid kahe paarina, aluste
vahe keskpunktist keskpunktini 64 m, paaride vahe 111 m. Idapoolse
paari tulesektor suundus põhja, läänepoolse
oma kirdesse. Läheduses paiknes kolmest 57 mm kahurist
koosnev õhutõrjepatarei (nr. 39a).
Lehtma 6'' patarei (nr. 38) oli Tahkuna ja Lehtma vahel
merre küündivast väikesest maaninast ligi 250
m kaugusel, patareist nr. 39 umbes 3,5 km ida pool. Samast möödus
raudtee. Puidust suurtükialused seisid paarikaupa ühel
sirgel. Paaride vahet oli 139 m ja kummagi paari vahe 65 m.
Kaitseks oli liivavall palkseinandiga.
Põõsaspea e. Spithami 6'' patarei (nr. 37)
asus neemetipust 300 m lõuna pool läänerannas.
Sealgi oli kasutusel samasugune (2+2) paarispaigutus, kaugused
vastavalt 76 ja 53 m. Edelapolse kahuri kõrval paiknes
komandopunkt. Ehitusmaterjaliks oli betoon, nii alustel kui
ka teistel rajatistel. Patarei juurest varjendist veeretati
helgiheitja piki rööpaid positsioonile ranna äärde.
Jõujaam ning eluruumid olid kaugemal tagapool. Positsioonini
ehitati Rooslepalt munakivitee.
Tahkuna ja Russarö vahel laius miiniväli, mis küündis
tulesektorist teiseni. Kui sakslased sügisel 1917 Hiiumaale
jõudsid, õhkisid põgenevad suurtükimehed
osaliselt patareid nr. 38 ja 39. Patarei nr. 37 jäeti maha
veebruaris 1918 eriliste kahjustusteta.
1.2. Muhu väina positsioon
[…] Hiiumaale rajati Kukka-Nõmba-Võntküla
kaevikuteliin.
Muhu väina positsioonil oli kaks merelennubaasi: Haapsalus
(õigemini küll Rohukülas) ja Kihelkonnas. Esimesele
olid allutatud Tahkuna ja Kõrgessaare lennusadam, teisele
lennusadamad Kuressaares, Sõrves ja Virtsus. Esialgu
oli tegemist küll vaid projektidega. Sõjasadama
staatuse said Kuivastu (peasadam), Orjaku (torpeedopaadid),
Mõntu (torpeedopaadid, valvelaevad ja miiniveeskajad)
ning Rohuküla (remondibaas). […]
Hirmuste 6'' patarei (nr. 47) Kõpus Hiiumaal ehitati
samanimelisest külast 500 m põhja pool ranna äärde,
kuhu rajati ka sadamasild. Meritsi saabuvad varud toimetati
positsiooni juurde vagonettidel. Kruusast eesvalli taha puitalustele
oli paigaldatud neli kahurit, samas oli neli palkvarjendit.
Barakid jäid ligi 300 m tahapoole metsa varju. […]
Tagasi
|
