| Hiiumaa raudteedest täiendustega
Avaldatud ajalehes Hiiumaa 28. juunil 2003
Urmas Selirand
Alljärgnev ilmus osaliselt "Hiiu Lehes"mõni
nädal tagasi. Nüüd on aga olukord veel karmimaks
muutunud ja loodetavasti loevad "Hiiumaa"lugejad
veelgi tähelepanelikumalt ja kaasatundvalt-tegevalt.
Kui 1939. aastal hakati Hiiumaale uusi kindlustusi rajama,
võeti taas kasutusele enne Esimest maailmasõda
ehitatud raudtee Lehtma sadamast Tahkunasse.
Peeter Suure Merekindluse eelpositsiooni, mis oli mõeldud
Soome lahte riivistava esimese kaitseliinina, üheks osaks
oli positsiooni lõunatiival Tahkuna poolsaar. Sinna
rajati 1916.-1917.a. kaks kahuripatareid – nr. 39 Tahkunasse
ja nr. 38 Lehtmasse.
Juba 1914. aastal ehitati Lehtma-Tahkuna raudtee, ligikaudu
6 km pikkune ja 750 mm laiune rada, mis möödus Lehtma
patareist umbes 2,5 km kaugusel sadamast. Lisan siia kommentaariks,
et Lehtma patarei asukoht ei saanud siiski nii Lõimastus
olla, peaks olema pisut enam Lehtma poole, sadamast 1,5-2
km. Kuna tegemist oli puitalustel primitiivse ehitusega patareiga,
on selle asukoha täpne tuvastamine raskendatud. Pealegi
on venelane Tahkuna randa ja metsa aastakümneid kaevikuid,
dzotte ja kaablikraave kaevanud.
Ilma raudteeta oleks võimatu olnud kohale tuua kogu
varustust nii ehitusteks kui relvadeks. Näiteks kaalus
patarei nr. 39 12” (305 mm) kaliibriga suurtükitoru
ise 15 tonni ja oli üle 15 m pikk. Ühe mürsu
kaal oli 450 kg.
Tahkunasse ehitati ka veduridepoo kahele vedurile, mis tehtud
Saksamaal 1914.a.
Lahtised kaheteljelised vagunid (vagonetid?) valmistati Peterburis
1913. aastal.
Et kahe suure sõja vahel Eesti Vabariik Hiiumaal kindlustusi
ei vajanud, siis monteeriti Tahkuna kahurid positsioonilt
maha ja kasutati mujal. Mis juhtus raudteega, kas monteeriti
samuti maha? Vedurid viidi mandrile ja vähemalt üks
olla töötanud Järvakandi klaasitehases liiva
vedades. Kui keegi lugejatest lisa teab, andke muuseumi teada.
Näiteks tahaks täpsemalt teada, kuidas Lehtmas vedur
merre aeti ja uuesti välja võeti.
1939. a. läksid kindlustustööd uuesti
lahti ja raudtee osutus taas hädavajalikuks. Seekord
ehitati see pikemaks ja lisati mitu kõrvalharu, et
rajada 130 mm kahurite patarei nr. 26 Tahkuna majaka lähedale.
Uuel raudteel olevat kasutatud mootorvedureid (automotrisse).
Millised olid vagunid-vagonetid, pole jälle teada.
Kuhu, millal ja kuidas said rööpad, liiprid, vagunid-vagonetid?
Muuseum on tänulik iga teate eest. Teada on, et vaguneid-vagonette
kasutati nii Kidaste kui Kleemu tellisetehastes, seal olid
ka oma lühikesed rööbasteed savi ja liiva vedamiseks.
Kus on nende jäänused?
Kogu ülaltoodu on kirjutatud selleks, et näidata
kui vähe on teada meie raudteest – Hiiumaale ometi
nii haruldasest nähtusest. Praegu on metsast leida raudteetamm,
mis veel ikka suhteliselt hästi nähtav ja kogetav,
siin-seal on leitud ka rööpatükk ja mõne
liipri jäänuseid.
Huvitaval kombel on aeg säästnud arvestavas koguses
vagonetikeresid (üsna roostes küll), mida metsadest
ehk üle viie kokku saab, aga neid on kasutatud ja kasutatakse
veel tänagi mitmel pool Hiiumaal. Nendest annaks teha
omamoodi "rongi", mis Tahkunas raudteetammile ehk
lausa omaette turismiväärtuse teeks.
Sellise plaani teostamiseks palume nüüd kõigi
hiidlaste abi – kellel kusagil mõni Hiiumaa raudteel
kasutusel olnud jupp vedeleb, olge head, andke muuseumi teada
ja annetage võimaluse korral Hiiumaa kindlusraudtee
"taastamiseks". Vanarauakogujad on niigi teadmatusest
üsna palju juba ära viinud, pidevalt saame teada
"kaotustest"– paar nädalat tagasi olevat
vana sepikoja juurest Kidastest taas mõni vagonetiraam
ja veel koos ratastega vanaraua koormaga mandrile läinud.
Muuseum oma abilistega aga püüab Hiiumaad ikka põnevamaks
muuta nii hiidlaste endi kui külaliste jaoks. Raudteed
töötavana muidugi tagasi ei tee, aga loodusesse
sobitada midagi, mis annab asjast ettekujutuse, on ka suur
asi. Meie lühike turismihooaeg vajab lisapõnevusi
ja kõigi vaatamisväärtuste jõukohast
kasutamist. Üks osa sellest on nn. militaarne Hiiumaa
ja selle vaatamisväärsused – kaitserajatised,
raudbetoonpunkrid ja nendega seonduv. Mõningatel andmetel
pole Saaremaal peale punkrite miskit järel, meil aga
metsad ja õued rauarängast rikkad. Kasutame siis
seda pärandit Hiiumaa jaoks.
Tagasi
|
