milteejuht

Esimese maailmasõja operatsiooni „Albion“ merelahingud Soela väinas ja Väinamerel

Mati Õun, Hanno Ojalo. Võitlused Läänemerel 1914-1918. Tallinn 2011. Dessandi algushetkest omandas ülemvõim Soela väinas ja Väinameres esmase tähtsuse nii sakslastele kui ka venelastele. Kui Soela väin oli sakslaste käes, ei saanud venelased saata oma hävitajaid rünnakule vaenlase dessandi vastu, nagu seda nägi ette Vene kaitseplaan. Tegelikult oli väina kaitse venelastel nõrgalt korraldatud: ainuke 4 kahuriga 120 mm rannakaitsepatarei asus… Read More »Esimese maailmasõja operatsiooni „Albion“ merelahingud Soela väinas ja Väinamerel

Mälestusi Tahkuna patareist 1956–1958

Ants Liiv, 09.2020 Minu sõjaväelase viie aastane teenistusaeg algas 10. oktoobril 1955, kui rongiga sõitsime Venemaa poole, Leningradis asuvasse jaotuspunkti. Seal saime selga madruse vormi ning teenistusaeg (viis aastat) pidi algama allveelaeval. Mingi juhuse läbi sattusin erikomisjoni, silmade kontrolliks ja sealt edasi allveelaeva asemel rannakaitsesse, radarioperaatorite kursustele. Tänu juhusele olin võitnud terve aasta, sest rannakaitses oli siis teenistusaeg neli aastat.… Read More »Mälestusi Tahkuna patareist 1956–1958

Hiiumaa „kaitsmine“ 1917. aastal

Hanno Ojalo Esimese maailmasõja lõpufaasis 12.-20. oktoobril 1917. a toimunud operatsiooni Albion käigus vallutasid Saksa sõjalaevastik ja ekspeditsioonikorpus Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa, tõrjudes Vene laevastiku välja Liivi lahest ja Muhu väinast ning vangistades suurema osa nõrka vastupanu osutanud vene garnisonist. Hiiumaa kaitsel oli lisaks rannakaitsepatareidele Vene 427. Pudoži jalaväepolk. Tohvri patarei tegevus Dessandi algushetkest Saaremaal Tagalahes omandas ülemvõim Soela väinas… Read More »Hiiumaa „kaitsmine“ 1917. aastal

Rootsi lennuki maandumine Hiiumaal 1981

Toomas Sildam, Priit Pullerits Rootslase söakas lend Hiiumaale tekitas vene võimudes peataoleku. Postimees 27.08.2005 Kuus aastat enne Mathias Rusti lendu Moskvasse Punasele väljakule torpedeeris Nõukogude õhukaitse eneseuhkust rootslane, kel sihtpunktiks Hiiumaa. Mis edasi sai, uuris hiidlastest tunnistajailt Priit Pullerits ning endistest võimukoridoridest Toomas Sildam. Too päev, 19. september 1981, oli pea pilvitu ja päikseline. Raimo Luugan askeldas nelja-aastase tütrega kartulipõllul.… Read More »Rootsi lennuki maandumine Hiiumaal 1981

Teenistust Kärdla polgus ja Tahkunas meenutab Aleksander Käär

Aleksander Käär teenis 1946. aastal Suurerannas. 1947­–1950 oli Tahkunas suurtükkide remondimeister ja 1954–1960 Kärdla polgus majandusrühma ülem. Intervjuu põhjal tegid 2004. aastal märkmeid Mart Mõniste ja Ain Tähiste. Aleksander Käär tuli Hiiumaale 1946. aasta märtsis. 50 ajateenijat tuli Haapsalust jalgsi üle jää Heltermaale, nende hulgas ainult kolm eestlast. Eestlased teenisid sel ajal enamasti Eesti korpuses. Oli kõva lumetuisk. Ohvitser helistas… Read More »Teenistust Kärdla polgus ja Tahkunas meenutab Aleksander Käär

Eesti riik ja rahvas II Maailmasõjas

Koguteos „Eesti riik ja rahvas II Maailmasõjas“ V osa, Stockholm 1957 Hiiumaa vallutatakse [1941] J. Remmelgas 12. oktoobril varahommikul olime kõik elevil ja liikvel. Selleks päevaks oli määratud operatsioon Siegfried Hiiumaa vallutamise algus. Umbes kella 5.00 ajal tõusid meie kahurite torud jälle laskenurka ja tuttav mürin kuulutas mõnda aega vaikinud sõjategevuse jätkumist. Kõik tulistamistegevusest vabad mehed kogunesid mere äärde ja… Read More »Eesti riik ja rahvas II Maailmasõjas

Theodor Pruuli mälestused rannapatareidest Tohvril

Kirja pani Mart Mõniste 15. juunil 2004 Sõrule tulid sõjaväelased 1912. aastal. Soldateid võis olla paarsada. Saart Arvidi maja taga oli suur laudvoodriga kasarm, suurus umbes 8 x 20 m, kolme korstnaga, tsementpõrandaga. Laudvoodri võtsid maaomanikud maha kohe pärast venelaste lahkumist 1917, sellest jagus kolmele elumajale voodriks. Korstnad seisid püsti kuni 1966. aastani, kuni maaparanduse käigus hunnikusse lükati. Algul oli… Read More »Theodor Pruuli mälestused rannapatareidest Tohvril

Meeliks Julge meenutused

Kärdla – Lehtma – Tahkuna Teise maailmasõja päevil, läbi koolipoisi silmade Oli kord … nii algasid lapsepõlves paljud muinasjutud. Samade sõnadega alustan ka mina, kuigi see pole muinasjutt. Oli kord laupäev 21. oktoober 1939. Kõige tavalisem sügispäev, langenud lehtede ja poriste tänavatega. Pilvede vahelt naeratas vahetevahel isegi päike. Ometi oli midagi erilist, mis siiani pole ununenud. Nimelt pidid sel päeval… Read More »Meeliks Julge meenutused

Endel Türi meenutab sõja-aastaid Käina ümbruses

Küsitles Ain Tähiste juunis 2003 [1939] Kui venelased sisse tulid, siis mina nägin esimesi venelasi Vaemla mõisa juures. Üks veoauto pidas kinni, kastis olid sõdurid. Baaside jaoks hakati ehitusmaterjali ostma. Jõe veski juurest ühe maaomaniku karjamaal oli ilus valge liiv. Seda osteti ja viidi mitmele poole, ilmselt ka Tahkunasse. Liiva oli palju ja maksis veel eesti kroon. Kui siis külapoisid… Read More »Endel Türi meenutab sõja-aastaid Käina ümbruses

Heldur Ala Nõmba lahingust

6.04.2009, salvestuse järgi üles kirjutanud Mart Mõniste Oleme praegu Nõmbas [Kärdla-Käina maanteel] Vähe-Matse talu väravas [uus silt väravas Fredi talu, praegu elavad siin soomlased]. Siit suure teega risti läks karjatee ja selle ääres olid sakslaste kaevikud. Me läheme veel edasi [Käina poole], seal teise maja värava kohal oli teine rida sakslaste kaevikuid. Mets oli tol ajal veel noor, aga kõik… Read More »Heldur Ala Nõmba lahingust

Sõjaaja mälestused. Endel Saare artiklid

Väljavõtteid Endel Saare artiklitest ajalehes Hiiumaa 14.02.2004 1. osa Lapsepõlves nähtu ei unune iial 17.02.2004 2. osa Tänaste eakate noorpõlvejuhtumeid 19.02.2004 3. osa Sõjaaja mälestused 21.02.2004 4. osa Veel on teadjaid 26.02.2004 5. osa Kärdlat tulistati veel 28.02.2004 6. osa Veel üht-teist mälestusteradadelt Kärdla mees Kaljo Järva on 73-aastane. 1941. aasta oktoobris, kui sakslased Hiiumaale tungisid, venelasi järjest taganema sundisid… Read More »Sõjaaja mälestused. Endel Saare artiklid

Võitlus Hiiumaa pärast [1941]

Hans-Eberhard Brossok Süda vaekausil. Suurtükiväelase teekond Kura lahest Visla laheni, Tallinn 1999 1. oktoobril anti teada, et 176. jalaväerügemendi dessandiks Hiiumaale moodustatakse III divisjoni vabatahtlikest mägisuurtükiväe patarei. Andsin ennast sinna üles koos oma sõbra Hildendorffiga, kusjuures mina nõudsin Muhu dessandi veristele kogemustele toetudes, et suurtükid viidaks üle alles pärast väikese sillapea moodustamist. Seda meile ka lubati. Samal päeval sain ma… Read More »Võitlus Hiiumaa pärast [1941]

Teine maailmasõda (valik tekste)

Mõnda külarahva saatusest Ernst Tõkke, Hiiumaa, 16. IV – 4. V 1991 […] Esimestena jäid ajarataste vahele Hiiessaare ja Mäevli külade elanikud. Vene valitsuse nõudel sõlmis Eesti Vabariigi valitsus temaga vastastikuse abistamise lepingu. 10. oktoobril 1939. aastal allakirjutatud lepingu rakendamise protokoll nägi ette N. Liidu sõjavägede paigutamise ka Hiiumaale, ja juba 19. oktoobril algas vägede ülevedu Rohukülast Heltermaale. Üheks ettenähtud… Read More »Teine maailmasõda (valik tekste)

Esimene maailmasõda (valik tekste)

Merekindlused Eestis 1913-1940 Heino Gustavson, Tallinn 1993 1.1. Eelpositsioon Nagu nimi ütleb, oli tegemist Soome lahte riivistava esimese kaitseliiniga. Vaatamata sellele, et positsiooni on ka nimetatud Tahkuna-Hanko liiniks, ei asunud nimetatud linnas patareisid. Need paiknesid Hanko neeme tipust edelas, mõne miili kaugusel Russarö saarel. Algul kavatseti seal üles seada 12” ja 10” kahurid, ent Vene relvatehaste tootmisvõime oli juba enne… Read More »Esimene maailmasõda (valik tekste)